Küsi nõu trenažööride valikul meie spetsialistilt

Kas osta koju veloergomeetrit, velotrenažööri või spinnerit? Mis vahe neil on? Või äkki hoopis jooksurada? mis vahe on cross-traineril ja ellipsil? Kas neil üldse on vahet?  Ja lõpuks see kõige olulisem - kas osta koju mõni trenažöör või liituda hoopis mõne spordiklubiga? Neile ja veel paljudele küsimustele annab hea meelega vastuseid meie spetsialist Peter Hiir, kes on tegelenud ise spordiga kogu oma elu, Sport on olnud olulisel kohal igal tema eluetapil - nooruses spordiklass ja murdmaasuusatamine, mis hiljem vahetus jäähokiga. Enese vaimse ja füüsilise vormispüsimise eesmärgil on Peter harrastanud fitnessi pea 25 aastat ning peale mõningast pausi pöördus ta jälle tagasi oma lemmikspordi -jäähoki juurde, kus nüüd on mänginud harrastajate liigas pea 10 aastat. Jäähoki populariseerimine Eestis, noorte toomine jäähoki juurde - need on eesmärgid, mille nimel teeb ta tööd ka Saku Jäähokiklubi juhatuses.
Peter annab alati hea meelega nõu tervislike eluviiside rakendamisel, treeningute korraldamisel ja trenažööride valikul. Küsi julgelt nõu peter.arcoman@gmail.com

Lemmiksport Eestis

Lugesin hiljuti Reutersist , et jõusaalipidajad Prantsusmaal on hädas, sest prantslased ei armasta käia jõusaalis, see polevat lihtsalt prantslaslik, nii nagu on seda kohvikutes istumine ja kohvi ja sigarettide nautimine... Ja kuigi prantslased tahavad head välja näha, ei armasta nad ometi näha selle nimel vaeva. Võrdluseks võib tuua selle, et ainult 5,4 % prantslastest kuulub spordiklubidess, samas kui Itaalias on see % 9,5, Suurbritannias 11,9 ja Hispaanias 16,6. Kui prantslased üldse mingit spordiala harrastavad, siis eelistavad nad vabaõhuspordialasid nagu jalgpall, tennis ja jalgrattasõit.
Kuigi Eesti kohta mul nii täpsed andmed puuduvad, siis ometi tundub, et ka meil armastavad inimesed pigem sportida õues, sest terviserajad on enamasti tasuta kasutamiseks ja igas linnas on vähemalt ca 10 min tee kaugusel ilus loodus, kus rattaga sõita, jalutada või muul sobival moel oma tervist taastada. Nii tundubki, et jõusaal ja fitness ei kuulu meie elustiili hulka vaid jääb üliurbaniseerunud Ameerika ja Kesk-Euroopa riikide pärusmaaks. Välja arvatud Prantsusmaa, loomulikult :)

Jäähoki hooaeg 2009-2010

Saku Jäähoki Klubi hooaeg 2009-2010 oli kõigi aegade parim ja medalirohkem. Tööd on tehtud 8 aastat ja lõpuks kandis tehtud töö vilja. Klubi alustades ei mõelnud keegi klubi liikmetest, et jõuame nii kaugele. Aga välja see tuli!
Saku Jäähoki Klubi I meeskond osales sel hooajal Harrastajate Hokiliiga (HHL) esiliiga I grupis ja saavutas kolmanda koha ning hooaja lõpus korraldatud karikavõistlustel tuli hõbedale. HHLiiga II grupis  saavutas Saku II meeskond hõbemedali.
Hokiklubi eesmärgiks järgneval hooajal on esimeste sammude tegemine noorte grupi asutamisel ja edukas esinemine HHL turniiril. Noortemeeskonna loomise eeskujuks on kunagine klubi THK-88, kus treenisid nii Saku kui Saue linna noored.
Saku Jäähoki Klubi poolt soovime kõigile Saue ja Saku elanikele tegusat sportlikku suve ja kutsume kõiki hokihuvilisi liituma meie klubiga septembris algaval uuel hooajal!  info@sakuhk.ee või peter@arcoman.eu

Näidistreening Argo Aderiga

Kohtla-Nõmme noortekeskus ostis meilt jõusaali sisustuse ning käesoleva südamenädala raames käisime koos Argo Aderiga kohapeal, et anda noortele näidistreening. Nagu heale õpetajale kohane, rääkis Argo eelnevalt teooriast ja siirdus siis praktika juurde. Peale treeningut said kõik kohaletulnud ise treeningseadmeid proovida ja vajadusel küsida Argo Aderilt ka personaalset nõu. Kõik küsimused said vastuse.  Suur tänu teile ja edukaid ning tulemuslikke treeninguid!

Jooksurada vajab puhastamist

See tundub muidugi nii triviaalsena, et ei oska seda iga kord uuele jooksuraja omanikule meeldegi tuletada, aga teen seda siinkohal sellegipoolest. JOOKSURADA VAJAB PUHASTAMIST ja soovitav on teha seda pärast iga kasutamist, et hoida seadet PUHTA ning KUIVANA. Aeg-ajalt kasuta puhastamiseks ka lahjat üldpuhastusvahendit, et eemaldada raja värvitud osadelt ja konsoolilt mustus ning sool. Viimane satub sinna kasutaja higiga. Higi on pikapeale üsna söövitava toimega, seepärast soovitan jooksurada kasutades hoida käepärast alati higirätikut. Näiteks võid joostes hoida froteerätikut kaelas ja kasutada peas ja randmetel higipaelu.
Iga 150 kasutustunni tagant tuleb jooksurada puhastada juba väga hoolikalt. See tähendab, et tuleb eemaldada mootorikaas ja puhastada ka mootori ja muu elektroonika ümbrus väga hoolikalt. See on eriti vajalik ruumides, kus leidub lemmikloomade karvu, vaibakiude või muidu palju tolmu. Selle protsessi käigus on mõistlik  ka kõik poldid ja mutrid jms üle kontrollida ja vajadusel pingutada. Aga mitte üle pingutada (sõna otseses mõttes).
NB! Enne puhastamist eemaldage jooksurada vooluvõrgust.

Treenides kodus ärge unustage soojendust

Kui olete koju soetanud trenažööri - olgu fitnesskeskuse, veloergomeetri, cross-traineri, stepperi, sõudemasina vms, siis ärge unustage sellegipoolest treeningut alustada soojendusega. Soojenduse tegemine on iga treeningu, ka aeroobse, oluline osa. See valmistab keha ette tulevaks trenniks kiirendades pulsisagedust, viies enam hapnikku lihastesse ja tõstes kehatemperatuuri.
Alustuseks võiks meelde tuletada soojendusliigutused, mida meil soovitati teha kooli võimlemistundides, aga siingi, alustage aeglaselt ja andke kehale aega kohaneda, ärge tehke äkilisi põrkavaid liigutusi - kätesirutused, käteringid, kummardage ja puudutage oma varbaid, tehke mõned kükid.

Kui plaanite alustada trenni veloergomeetril, siis tasub erilist tähelepanu pöörata just jalalihaste soojendamisele. Toon siin mälu värskendamiseks ära mõned soojendus-venitusharjutused:
Istudes maas sirutage üks jalg ette, teine jalg kõverdage ja asetage jala tald vastu reit, sirutage ettepoole ja puudutage (võimalusel) oma ettesirutatud jala varvast, hoidke seda asendit u 10-15 sek. Lõdvestage. Korrake 3 korda mõlema jalaga.
Istuge maas ja asetage oma põlvedest kõverdatud jalgade tallad kokku (põlved osutavad väljapoole). Tõmmake jalatallad nii enda vastu kui saate. Hoidke 10-15 sek., lõdvestage. Korrake 3 korda.

Püsti seistes, jalgu kergelt põlvest kõverdades kummardage aeglaselt ette. Selg ja õlad hoidke lõdvestunult ning kummarduge ning puudutage (võimalusel) oma varbaid. Hoidke 10-15 sek., lõdvestuge. Korrake 3 korda.
Toetudes ühe käega seinale, kõverdage jalg põlvest tahapoole ja võtke teise käega oma jalatallast. Tooge oma kand tagumikule nii lähedale kui saate. Hoidke 10-15 sek. Korrake.
Reie ja Achillese venitus. Üks jalg asetage teise ette, sirutage käed ette ja toetuge seinale. Tahapoole jääv jalg hoidke sirgena, tald täielikult maas. Seejärel kõverdage eespool olevat jalga ja toetuge ettepoole ning liikuge puusadega ettepoole. Hoidke, korrake teise jalaga.  Achillese kõõluse suuremaks venitamiseks võite jalga õrnalt tahapoole painutada.

Kuidas osta koju trenažööri

"Pähklikoorde" surutuna on küsimused, millele pead vastama järgmised: a) kui palju saad (või tahad) sa kodutrenažööri soetamiseks kulutada raha? b) millised on sinu treeningeesmärgid? Kui oled neile vastanud, siis räägime edasi! võta ühendust info@hansasport.ee